Puude kärpimiseks on mitmeid põhjuseid. Ajalooliselt on kärbitud puid eelkõige esteetilistel põhjustel, kuid tänapäeval on levinum viljapuude kärpimine selleks, et need rohkem vilja kannaksid.
Kevad on enamike hekkide lõikamiseks parim aeg, sest sellele järgneb kasvuperiood ja lõikehaavad paranevad kiiresti. Samuti on praegu hekitaimed veel raagus ning okste asetusest ja tihedusest on lihtsam ülevaadet saada.
Tüvele poogitud okas- või lehtpuuvormid on aia ehteks, mis alati pilku püüavad. Neid peaks aias olema paras jagu, nii et nad liialt ei konkureeriks ja igaühe omapära esile tuleks.
Noored viljapuud kannavad esialgul korralikku saaki ka ilma kujundamata-lõikamata. Tasapisi hakkavad aga võra sisemuses paiknevad oksad ja viljad valguspuudusse jääma. Pealegi ei suuda puu järjest suurenevat okste ja viljade hulka piisavalt toita.
Kas ohtliku puu võib ise maha võtta või peab selleks taotlema luba? Jurist annab nõu.
Lugeja kirjutab: Meie nelja korteriga maja tänavapoolse krundi ääres kasvavad männid, neist ühe alumine, ligi viiemeetrine oks ulatub risti ka sõiduteeni.
Millal, kui palju ja kuidas lõigata okaspuid?
Nii resoluutset lõikamist, nagu lehtpuud ja -põõsad taluvad, ei maksa okaspuude puhul ette võtta. Üldine soovitus kõlab: igihaljaid aiaasukaid lõigatagu nii vähe kui võimalik.
Kui puu kipub kasvama liiga suureks, on saanud kahjustada või kaotanud vanuse tõttu vormi, pole kääritööst pääsu.
Regulaarsed mahukad taimede kärpimised-pügamised liigituvad nende aiatööde hulka, mida ei tahaks teha.
Paljudel õunasortidel kipub koos saagi suurenemisega tekkima viljakande perioodilisus, s.t ühel aastal on puu õunu kuni okste murdumiseni täis, järgmisel kevadel aga näitab meile vaid üksikuid õisi.
Tõsi, perioodilisus võib olla sorditi üsna erinev, se